Algselt Argentiinast pärit tango erineb oma temperamendi poolest kõigist teistest standardtantsudest ning arvatakse, et ta sarnaneb kõige enam ladinaameerika tantsudega. Tangoga seostuvad ajaloost noavõitlused ning seksuaalne ergutus, tantsu saatis tavaliselt kitarr, viiul ja flööt. Tango on tugeva rütmiga, energiline tants. Argentiinas arvatakse, et tangot ei saagi tantsida väljaspool tema õiget kultuurilist tausta, sest siis kaotab tants oma tegeliku loomuse.
Paraku on tänapäevane võistlustants igati üks suur segu paljudest kultuuridest, mõtetest ja moevooludest. Nii on ka võistlustel esitatav tango saanud oma näo Euroopas, mis erineb paljuski tangost, mida armastatakse tantsida näiteks Ameerikas. Samas on teada, et tantsijad, kes tahavad ühe või teise tantsu tõelist olemust mõista, käivad ära nende tantsude algupärasel kodumaal ning seega tuuakse ka praegusesse võistlustantsu tagasi seda, millest tantsud oma alguse on saanud ja see on iseenesest hea.
Eestis võisteldakse tangos alates D-klassist, see on võistluste kavas teine tants peale aeglast valssi, tempoks 33 takti minutis. Siinkirjutaja arvab, et tango on tants, mis inimesele kas ei meeldi või siis meeldib väga, vahepealne variant on võimatu.