Fokstrott ehk inglisepäraselt foxtrot on pärit eelmise sajandi alguse Ameerikast. Otseses tõlkes tähendab sõna “foxtrot” rebase sörki, kuid kas just rebase jooksu järgi ka tants oma nime sai, pole kindel. Väidetakse, et nimi võis tulla hoopis ühe kuulsa ameerika muusiku, Harry Foxi järgi.
Eestis nimetatakse fokstrotti ka aeglaseks fokstrotiks ning see on võistluste seisukohast viimane õpitav standardtants, mida hakatakse tantsima alates C-klassist. Samas nii mitmeteski maades peetakse fokstrotti standardtantsude aluseks ning seda õpetatakse ka ühena esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Niisiis ei olegi ladinaameerika- ja standardtantsud teineteisest nii kaugel kui vahel arvata võiks. Inglismaal peetakse fokstrotti kõige populaarsemaks võistlustantsuks.
Quickstep on fokstroti kiirem variant. Loomulikult on aja jooksul need kaks tantsu arenenud kumbki oma rada ja praeguseks nad ehk nii sarnased polegi. Fokstrot tundub aeglane ja majesteetlik tundetants olevat, samas kui quickstep näib nii kiire ja muretu, teiekord kerglanegi. Tõlke järgi kiiret sammu tähendav quickstep on Eestis aeglase valsi kõrval järgmine tants, mida tavaliselt õpitakse. Seda tantsu kerge tantsida üsna mitmete rütmide järgi, sellepärast on quickstep ka populaarne seltskonnatants. Võistlustantsijate tantsitud quickstep on aga vahel nii lendlev, nagu tantsijate jalad põrandat ei puudutakski.
Võistlustel tantsitakse aeglast fokstrotti neljanda tantsuna ning sellele järgnebki kohe noorem vend quickstep, mis on võistlusprogrammis viimane standardtants. Aeglase fokstroti tempo on 30 takti minutis ning quickstepil 50 takti minutis.